Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid

 

Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume).

Kasutatavus veebis

Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on).

Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohkem infot saada, siis tagasi minnes teeb leht refresh' i. Seejärel ei saa kerimist jätkata samast kohast, kus enne pooleli jäi, vaid peab jälle ülevalt alustama. See ei ole eriti tõhus. Samuti ei ole ka rahulolu täielik, sest see on väga ebamugav.

Positiivse näitena tooksin välja Netflixi. Lehekülg on visuaalselt väga kena ja selge ning see teeb ka kasutamise lihtsaks. Mis puudutab õpitavust, siis see probleeme ei valmista. Tõhususele aitab kaasa see, et kategooriad on liigitatud ning samuti annab Netflix soovitusi vastavalt eelnevalt vaadataud filmidele ja sarjadele. Meelde pole vaja midagi jätta ning rahulolu on samuti tagatud, sest näiteks filmisoovitused on alati teretulnud. Kasulikkus on igal juhul tagatud.