e-ITSPEA

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Copyleft ehk edasikandumisklausel ehk klausel vaba kasutamise tagamise kohta on  meetod teose vabaks andmiseks tingimusel, et ka kõik sama teose täiendatud või muudetud versioonid jäävad vabadeks. Eesmärgiks on kaitsta kasutaja vabadust. Lihtsustatult võib tarkvara jagada litsentside alusel kaheks: omandvaraks ( proprietary software ) ja avavaraks. Nende kahe kategooria erinevus ei seisne aga rahas. Omandvara võib olla tasuta ning avavara tasuline. Kõikidel vabavaralistel litsentsidel on üks pragmaatiline eesmärk. Nendes on sõnastatud reeglid, mida peavad teised arendajad, võõrast koodi kasutades, järgima. Samuti, kui arendaja kasutab AGPL või GPL litsentsiga komponente, siis ta peab ka oma toote tegema kättesaadavaks sama litsentsi vahendusel. Igal vabavaralisel litsentsil on teatud omadused kasutamise osas. Vastavalt projektile saab arendaja valida kõige sobivama.  FSF ( Free Software Foun

  Loe läpi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Tänu tehnoloogia arengule on kultuuri nautimine ja jagamine lihtsam kui kunagi varem. Sellest tulenevalt on aga autoriõiguse seadusandlus autori seisukohalt liikunud vastupidises suunas, muutes tasu saamise kultuuri loomise eest järjest keerulisemaks. Raamatu “The Case of Copyright Reform” puhul olen väga nõus ideega säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel ning vabastada kõik mittekaubanduslik kopeerimine ja kasutamine. Samuti pooldan selgete erandite ja piirangute kehtestamist, et oleks võimalus luua näiteks remikse ja paroodiaid, kasutades olemasolevate teoste osi uuesti.  Küll aga ei nõustu ma, et praeguse patendi pikkuse, autori eluaeg + 70 aastat, peaks muutma 20-ks aastaks. Kui inimene annab välja teose, peaks patent kestma kindlasti ta surmani, et

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. Näe võrgus hea välja Tänapäeval on internet, näiteks mõni sotsiaalmeedia platform, kohaks, mille põhjal kujuneb inimestel meie kohta esmamulje. Meie profiilid ja postitused käivad meiega kaasas ka päriselus. Positiivse kuvandi loomine ei pruugi aga alati õnnestuda, sest eneseväljendamine piltide ja kirjalike tekstide teel, võib olla keerulisem, kui päriselus inimesega näost- näkku suheldes. Mida me postitame annab teistele aimu millega tegeleme ja mis meid huvitab. Selle juures keelekasutus, õigekiri ja üldiselt stiil näitavad aga meie intellektuaalset taset. Tunnen, et mida vanemaks saan, seda rohkem on tarvis seda kõike jälgida. Eriti nüüd ülikoolis olles, kui väga palju suhtlust toimub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite. Selle all mõtlen näiteks suuri vestlusgruppe, kui ka erinevaid üritusi, mille korraldamise käigus on info edastamiseks vaja erinevates sotsiaalmeedia kanalites postitusi teha. 

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.  Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad. Kõige vähem: Inimeste parem elu Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nimetat