Copyleft

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Copyleft ehk edasikandumisklausel ehk klausel vaba kasutamise tagamise kohta on  meetod teose vabaks andmiseks tingimusel, et ka kõik sama teose täiendatud või muudetud versioonid jäävad vabadeks. Eesmärgiks on kaitsta kasutaja vabadust.

Lihtsustatult võib tarkvara jagada litsentside alusel kaheks: omandvaraks (proprietary software) ja avavaraks. Nende kahe kategooria erinevus ei seisne aga rahas. Omandvara võib olla tasuta ning avavara tasuline. Kõikidel vabavaralistel litsentsidel on üks pragmaatiline eesmärk. Nendes on sõnastatud reeglid, mida peavad teised arendajad, võõrast koodi kasutades, järgima. Samuti, kui arendaja kasutab AGPL või GPL litsentsiga komponente, siis ta peab ka oma toote tegema kättesaadavaks sama litsentsi vahendusel. Igal vabavaralisel litsentsil on teatud omadused kasutamise osas. Vastavalt projektile saab arendaja valida kõige sobivama. 

FSF (Free Software Foundation) eristab järgmiste copyleft astmetega litsentse:

Ülitugev. Antud litsents nõuab, et kood oleks sama litsentsi all. Kui panna veebitunnusesse, peab kogu lehe selle litsentsi alla panema. (Sybase Open Watcom Public License)

Tugev. Tegu on kleepuva litsentsiga, mis käitub nagu viirus, et maksimaalselt levida. Seda saab ära osta ning piirab kasutamist mõistlikult. (GNU General Public License)

Nõrk. Tuletatud kood jääb sama litsentsi alla. Muu litsentsiga tarkvaraga linkimine on lubatud. (Mozilla Avalik Litsents)

Copyleft puudub. Neil on minimaalsed piirangud tarkvara kasutamise, muutmise ja edasilevitamise osas. ( X11 license, Apache license)