BMW ja agiilne meetod

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.


BMW ja agiilne mudel


2016 alustas BMW oma IT-strateegia ümberkujundamise protsessi, kuna otsustati loobuda kosemudelist. Üle hakati minema väledale ehk agiilsele mudelile. See mõjutas nende ärimudelit, sest lihtsalt autotootjatest said ka mobiilsuse pakkujad.

Agiilne mudel kogus kiiresti populaarsust. See erineb traditsioonilisest kosemudelist selle poolest, et tooted viimistletakse ja lükatakse välja võimalikult kiiresti. Tööprotsess käib nn sprintidena, mitte ei tehta korraga suuri muudatusi. Palju on koosolekuid ja koos töötamist. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga. Miinuseks aga riski, et formaalne disain ja dokumentatsioon võivad unarusse jääda. Samuti on "suurt pilti" raske tajuda, eriti projekti algfaasis.

BMW IT-asepresident Ralf Waltrami sõnul sundisid BMW-d oma IT-lähenemist muutma, uuendused ja muutused laiemal turul ning klientide kasvav nõudlus uuenduste järele. Agiilse meetodiga on tarkvara osas toote tsükkel lühenenud ja sujuvam ning on võimalik efektiivsemalt digitaalses maailmas toimuvate uuendustega sammu pidada. 

Kasutatakse selliseid tööriistu nagu JIRA - vigade ja muudatuste jälgimiseks, Jenkins - automaatikaserver, Microsoft Azure - pilveteenused, Microsoft Power BI tabelid - armatuurlauad, Twilio - sõnumside. 


Allikad:

https://www.itpro.co.uk/agile-development/31552/how-bmw-embraced-agile-to-hit-new-speeds

https://www.bmwblog.com/2017/08/04/bmw-connected-agile-approach/





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nuhkvara

  Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Valisin nuhkvara, sest see tundub olevat kõige keerulisem avastada ning võib endaga kaasa tuua suurt kahju, pettustest identiteedi varguseni. Mitnicki valem: Andmekaitse põhineb kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) korrutisel, mitte summal. Kui üks neist on null või nullilähedane, on seda ka kogutulemus. Olemas peavad olema kõik kolm kaitset: tehnoloogiline, asutuse/inimese enda reeglid ja miks mitte seadused ning koolitus, et isik teaks mille eest end kaitsta, kuidas ja oskaks seda teha. Paljud programmeerijad ja mõned kaubandusettevõtted on välja andnud tooteid, mis on mõeldud nuhkvara eemaldamiseks või blokeerimiseks. Sellised programmid nagu näiteks  PC Tools 'Spyware Doctor,  Lavasofti Ad-Aware SE ja Patrick Kolla
Lisateave

Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid

  Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Kasutatavus veebis Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on). Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohkem in
Lisateave

Kaht erinevat juhitüüpi esindavad IT-juhid

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...). Mõeldes kahe juhi peale, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe, tulid mulle esimesena pähe Apple'i loojad Steve Jobs ja Steve wozniak. Mõlemad on nii inimese kui ka juhina väga erinevad ja vastandikud. Juhina on nad mõlemad arengumootorid. Lisaks on Steve Jobs kindlasti ka ülemus ning Steve Wozniaki s uhtleja. Steve Jobs Juhina oli ta väga range ja tema jaoks oli põhiline, et tema visioon täide läheks. Sellega sai ta ka väga hästi hakkama. Ta oli väga innovaatiline ja oskas ise neid uuendusi ka ellu viia. Ta oli keeruline isiksus ning seetõttu ei saanud ka kõigiga läbi. Jobs oli oma viisiooni täide viimises peatamatu, teda ei huvitanud teiste arvamused. Steve Wozniak Erinevalt Steve Jobsist hoolib ta rohkem oma alluvatest ja saab nendega ka paremini läb. Ta on hea suhtleja ja eeskujuks teistele. Ta näitab oma
Lisateave