IT lahendused, mis ei löönud läbi


            Esimese näitena tooksin välja Yik Yak'i. Tegu oli 2013. aastal loodud rakendusega, mis võimaldas kasutajatel anonüümselt postitusi teha. Enim populaarsust kogus Yik Yak USA kolledžites ja ülikoolides ning selle väärtust hinnati 400 miljoni dollarini.  Olukord halvenes, kui ei suudetud enam kontrollida anonüümsusest tulenevaid vihakõnesid, ähvardusi ja küberkiusamist. Sellest tulenevalt oli Yik Yak isegi mõnes ülikoolis keelatud. Samuti sai saatuslikuks suutmatus võimaldada tarbijatele grupisõnumite saatmist, mida aga paljud konkureerivad rakendused võimaldasid. Aastal 2016 vähenesid rakenduse allalaadimised 2015. aastaga võrreldes 76%. 2017 pandi Yik Yak lõplikult kinni. Siit võib järeldada, et ei piisa vaid antud ajahetkel läbilöövast lahendusest, et saavutada kauakestev edu. Samuti peab digitaalne idufirma olema kiire kohaneja ja pidevalt arenev, et ellu jääda. 


Firma Doppler Labs tõi 2013 aastal turule juhtmeta mikrofoniga kõrvaklapid. Konkurentsis püsiti vaid 4 aastat, kuid selle ajaga teeniti 51,1 miljonit dollarit. Doppler Lab aga lõpetas tegevuse, sest tooted olid vigased ja tarned hilinesid pidevalt. Kõrvaklappide aku püsis vaid paar tundi ning tarneviivituste pärast ei jõudnud nad samal ajal turule tulnud Apple' i AirPodsidega konkureerida. Firma suutis müüa vaid veerandi plaanitust ning ei suutnud oma tegevust enam rahastada. Õppemoment oleks see, et tehnikaturule ei saa tulla tootega, mis ei ole kvaliteetne ning oluline on kinni pidada lubadustest. Standardid on väga kõrged ja konkurents suurte ja populaarsete firmade näol meeletu. 

Viimaseks näiteks on Indias loodud Pepper tap. Tegu oli mobiilirakendusega, läbi mille toiduaineid tarbijatele koju toimetati. Koostööd tehti kohalike toidupoodidega, tänu millele oli laienemine kiire ja lihtne. Sellest aga arenes esimene probleem. Kuna liiga kiiresti laieneti, polnud mobiilirakenduse ja partnerpoodide integreerimine sujuv. Samuti kasvatas Peppertap end allahindlusmudelil, plaaniga luua suur ja lojaalne kliendibaas, et nii kulud hiljem tasa teha. Nende plaan aga ei töötanud ja peagi kaotati rahastus. Lõpuks oli ettevõte ainsaks võimaluseks uksed sulgeda. Õppetund nende loost oleks, et esmalt tuleb paika saada jätkusuutlik ärimudel, mitte kohe prioritiseerida klientuuri suurendamist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nuhkvara

  Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Valisin nuhkvara, sest see tundub olevat kõige keerulisem avastada ning võib endaga kaasa tuua suurt kahju, pettustest identiteedi varguseni. Mitnicki valem: Andmekaitse põhineb kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) korrutisel, mitte summal. Kui üks neist on null või nullilähedane, on seda ka kogutulemus. Olemas peavad olema kõik kolm kaitset: tehnoloogiline, asutuse/inimese enda reeglid ja miks mitte seadused ning koolitus, et isik teaks mille eest end kaitsta, kuidas ja oskaks seda teha. Paljud programmeerijad ja mõned kaubandusettevõtted on välja andnud tooteid, mis on mõeldud nuhkvara eemaldamiseks või blokeerimiseks. Sellised programmid nagu näiteks  PC Tools 'Spyware Doctor,  Lavasofti Ad-Aware SE ja Patrick Kolla
Lisateave

Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid

  Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Kasutatavus veebis Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on). Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohkem in
Lisateave

Kaht erinevat juhitüüpi esindavad IT-juhid

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...). Mõeldes kahe juhi peale, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe, tulid mulle esimesena pähe Apple'i loojad Steve Jobs ja Steve wozniak. Mõlemad on nii inimese kui ka juhina väga erinevad ja vastandikud. Juhina on nad mõlemad arengumootorid. Lisaks on Steve Jobs kindlasti ka ülemus ning Steve Wozniaki s uhtleja. Steve Jobs Juhina oli ta väga range ja tema jaoks oli põhiline, et tema visioon täide läheks. Sellega sai ta ka väga hästi hakkama. Ta oli väga innovaatiline ja oskas ise neid uuendusi ka ellu viia. Ta oli keeruline isiksus ning seetõttu ei saanud ka kõigiga läbi. Jobs oli oma viisiooni täide viimises peatamatu, teda ei huvitanud teiste arvamused. Steve Wozniak Erinevalt Steve Jobsist hoolib ta rohkem oma alluvatest ja saab nendega ka paremini läb. Ta on hea suhtleja ja eeskujuks teistele. Ta näitab oma
Lisateave