2 nähtust interneti varasemast ajaloost

 

Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud).


Tuleb arenenud kujul tänapäeva välja: Kaugekõnede valimine ehk kõned välismaale


Vanasti ei olnud Eestist välja helistamine sugugi mitte nii lihtne ja iseenesest mõistetav kui tänapäeval, kuid seda siiski tehti. Esiteks puudus paljudes kodudes telefon ja isegi kui oli, sai sellega helistada vaid Eesti piires. Kui oli aga vajadus helistada kaugemale, pidi tellima spetsiaalse kaugekõne. Kui telefon oli olemas sai selle endale kaugejaama helistamise teel ka tellida. Ootamine võis olla aga tundide pikkune. Kui kodus telefoni polnud tuli minna postkontorisse kohale, tellida seal see kõne, maksta, oodata ja lõpuks helistada. Tänapäeva noored enam ei tea, et helistamine võis nii tülikas olla, sest tehnoloogia on tohutult arenenud. Enam ei pea välismaale kõne tellima, sest helistada saab samamoodi nagu eesti piireski.


Välja surnud: Telegrammi saatmine


Vanasti saadeti sõnumite ja e-mailide asemel telegramme. Saatmine käis üsna kiirelt. Tuli helistada ja dikteerida oma sõnum ning juba samal päeval viidi see sõnumi paberi peal adressaadile. Võiks arvata, et tänapäeval on nende saatmine välja surnud, kuid nii see pole. Näiteks Venemaal saab endiselt telegramme saata ja lausa mitmel viisil. Esiteks läbi Venemaa Posti. Tuleb minna postkontorisse, kirjutada telegrammi tekst. Kirjavahemärkide asemel kasutatakse lühendeid ("pt", "zpt", "jumped"). Kodust lahkumata saab saata telefoni teel, kasutades ettevõtte Rostelecomi Peterburi filiaali teenust "Telegramm krediidi". Selleks peab helistama ja dikteerima vastuvõtja aadress ning sõnumi tekst operaatorile. Kolmas variant on saata interneti kaudu. Ettevõtte leidmiseks peab kasutama otsingumootorit „Telegramm Interneti kaudu“ ja valima sobiva maksu- ja makseviisiga ettevõte. Üldislet sõltub telegrammi maksumus pikkusest.




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nuhkvara

  Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Valisin nuhkvara, sest see tundub olevat kõige keerulisem avastada ning võib endaga kaasa tuua suurt kahju, pettustest identiteedi varguseni. Mitnicki valem: Andmekaitse põhineb kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) korrutisel, mitte summal. Kui üks neist on null või nullilähedane, on seda ka kogutulemus. Olemas peavad olema kõik kolm kaitset: tehnoloogiline, asutuse/inimese enda reeglid ja miks mitte seadused ning koolitus, et isik teaks mille eest end kaitsta, kuidas ja oskaks seda teha. Paljud programmeerijad ja mõned kaubandusettevõtted on välja andnud tooteid, mis on mõeldud nuhkvara eemaldamiseks või blokeerimiseks. Sellised programmid nagu näiteks  PC Tools 'Spyware Doctor,  Lavasofti Ad-Aware SE ja Patrick Kolla
Lisateave

Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid

  Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Kasutatavus veebis Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on). Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohkem in
Lisateave

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonid

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.  Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad. Kõige vähem: Inimeste parem elu Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nimetat
Lisateave