Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonid

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.

Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum

Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad.

Kõige vähem: Inimeste parem elu

Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nimetatud valdkondadesse, kui ka vastava väljaõppega personaalist. Eeldan, et sellel on objektiivsed põhjused. Kuna Eesti on olnud iseseisev alles väga lühikest aega, siis pole reaalne, et meie tervisehoid ja sotsiaalteenused oleksid samal tasemel näiteks Rootsi või Soomega.

Samuti pole inimesed hakanud aktiivsemalt osalema avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel. Ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused pole tõusuteel. 

Eestist ei ole praguseks saanud maailmas tuntud mõttekeskust, kus toimuks hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle. Eestil on küll oma roll globaalse infoühiskonna arengu teemadel kõnelemisel ent globaalne eestkõneleja Eesti siiki pole.