e-ITSPEA

  Kui veebi kasutuselevõtu järel hakkasid ajalehtede võrguversioonid levima, leidus inimesi, kelle arvates oli paberil ajakirjandus määratud hääbumisele. Seda pole siiani aga juhtunud, sest alati on olnud inimesi, kes eelisatavd lugeda paberil lehti virtuaalsete asemel. Ajalehtede ja ajakirjade kolimine veebi on endaga aga toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi.  Positiivsest küljest on uudised kindlasti kergemini kättesaadavad. Piisab vaid Google´ i otsingumootori kasutamist, kui juba on soovitud artikkel leitud. Samuti, kui ajaleht või ajakiri ilmub kõige tihedamini kord päevas, siis võrguversioonide kaudu saab uudiseid edastada päev läbi. Negatiivsest küljest on võrguajakirjanduse levik aga aidanud kaasa kollase meedia ja libauudiste levikule. Lugejad peavad järjest kriitilisemalt loetut analüüsima, et eristada tõde valest. Kuna infotulv on meeletu, üritatakse intrigeerivate pealkirjadega rahvast lugema meelitada, sest klikkide arv on muutunud olulisemaks kui...

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud). Tuleb arenenud kujul tänapäeva välja: Kaugekõnede valimine ehk kõned välismaale Vanasti ei olnud Eestist välja helistamine sugugi mitte nii lihtne ja iseenesest mõistetav kui tänapäeval, kuid seda siiski tehti. Esiteks puudus paljudes kodudes telefon ja isegi kui oli, sai sellega helistada vaid Eesti piires. Kui oli aga vajadus helistada kaugemale, pidi tellima spetsiaalse kaugekõne. Kui telefon oli olemas sai selle endale kaugejaama helistamise teel ka tellida. Ootamine võis olla aga tundide pikkune. Kui kodus telefoni polnud tuli minna postkontorisse kohale, tellida seal see kõne, maksta, oodata ja lõ...

               Esimese näitena tooksin välja Yik Yak'i. Tegu oli 2013. aastal loodud rakendusega, mis võimaldas kasutajatel anonüümselt postitusi teha. Enim populaarsust kogus Yik Yak USA kolledžites ja ülikoolides ning selle väärtust hinnati 400 miljoni dollarini.  Olukord halvenes, kui ei suudetud enam kontrollida anonüümsusest tulenevaid vihakõnesid, ähvardusi ja küberkiusamist. Sellest tulenevalt oli Yik Yak isegi mõnes ülikoolis keelatud. Samuti sai saatuslikuks suutmatus võimaldada tarbijatele grupisõnumite saatmist, mida aga paljud konkureerivad rakendused võimaldasid. Aastal 2016 vähenesid rakenduse allalaadimised 2015. aastaga võrreldes 76%. 2017 pandi Yik Yak lõplikult kinni. Siit võib järeldada, et ei piisa vaid antud ajahetkel läbilöövast lahendusest, et saavutada kauakestev edu. Samuti peab digitaalne idufirma olema kiire kohaneja ja pidevalt arenev, et ellu jääda.  Firma Doppler Labs tõi 2013 aastal turule juhtmeta mik...