Mida on kaasa toonud võrguajakirjanduse levik?

 

Kui veebi kasutuselevõtu järel hakkasid ajalehtede võrguversioonid levima, leidus inimesi, kelle arvates oli paberil ajakirjandus määratud hääbumisele. Seda pole siiani aga juhtunud, sest alati on olnud inimesi, kes eelisatavd lugeda paberil lehti virtuaalsete asemel. Ajalehtede ja ajakirjade kolimine veebi on endaga aga toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. 

Positiivsest küljest on uudised kindlasti kergemini kättesaadavad. Piisab vaid Google´i otsingumootori kasutamist, kui juba on soovitud artikkel leitud. Samuti, kui ajaleht või ajakiri ilmub kõige tihedamini kord päevas, siis võrguversioonide kaudu saab uudiseid edastada päev läbi.

Negatiivsest küljest on võrguajakirjanduse levik aga aidanud kaasa kollase meedia ja libauudiste levikule. Lugejad peavad järjest kriitilisemalt loetut analüüsima, et eristada tõde valest. Kuna infotulv on meeletu, üritatakse intrigeerivate pealkirjadega rahvast lugema meelitada, sest klikkide arv on muutunud olulisemaks kui kvaliteetse sisu tootmine. Trükikodade seisukohast on võrguajakirjanduse levik aga kõige kahjulikum. Tööd jääb järjest vähemaks ja olukorda enam pöörata pole võimalik.

Kui enne kirjutamist veel arvasin, et võrguajakirjanduse levik ei ole ülekaalukalt positiivne ega negatiivne, siis nüüd olen jõudnud arvamusele, et tegu on siiski negatiivse nähtusega. Uudiseid tarbitakse järjest pealiskaudsemalt, näiteks loetakse vaid pealkirju. Samuti harivate uudiste osakaal järjest väheneb, sest need mattuvad lihtsalt klikke püüdvate pealkirjade alla.