IT prof Eestis 2020

 

Selge on see, et prof on väga subjektiivne mõiste ja kas kedagi nimetada profiks või mitte, sõltub suuresti juba otsustaja põhimõtetest ja nägemusest. Siiski on tänapäeval aga kogum omadusi, mille täitumise korral kedagi profiks liigitatakse. 

Alustuseks näiteks kutsesertifikaadid. Nende põhjal on kõige lihtsam ja kindlam kellegi pädevust ja taset hinnata. Loomulikult on hulk inimesi, kes on teadmised omandanud iseseisvalt ja on ehk osavamad, kui mõned ülikooli hariduse saanud inimesed. Siiski ei tundu õige kutsuda profiks inimest, kellel poile ühtegi paberit ette näidata. 

Kuna IT on ala mis areneb meeletu kiirusega, peab prof olema suuteline nende arengutega kaasas käima. See nõuab pidevat juurdeõppimist. Samuti, et tõesti prof olla, peaks teadmised olema siiski laialdased, mitte piirduma vaid ühe koolis omandatud erialaga.

Samuti peaks IT prof mõistma suurt pilti, näiteks kuidas asjad omavahel seotud on ja ehk aitama kaasa ka selle ja teiste seotud valdkondade arengule.

Usun, et profiks saab selles vallas vaid siis, kui olla kiire kohaneja ja omades sügavat huvi IT vastu. Väga tarku IT huvilisi on kindlasti väga palju, aga see ei näita veel professionaalsust.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nuhkvara

  Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Valisin nuhkvara, sest see tundub olevat kõige keerulisem avastada ning võib endaga kaasa tuua suurt kahju, pettustest identiteedi varguseni. Mitnicki valem: Andmekaitse põhineb kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) korrutisel, mitte summal. Kui üks neist on null või nullilähedane, on seda ka kogutulemus. Olemas peavad olema kõik kolm kaitset: tehnoloogiline, asutuse/inimese enda reeglid ja miks mitte seadused ning koolitus, et isik teaks mille eest end kaitsta, kuidas ja oskaks seda teha. Paljud programmeerijad ja mõned kaubandusettevõtted on välja andnud tooteid, mis on mõeldud nuhkvara eemaldamiseks või blokeerimiseks. Sellised programmid nagu näiteks  PC Tools 'Spyware Doctor,  Lavasofti Ad-Aware SE ja Patrick Kolla
Lisateave

Jakob Nielseni kasutatavuse komponendid

  Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Kasutatavus veebis Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on). Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohkem in
Lisateave

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonid

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.  Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad. Kõige vähem: Inimeste parem elu Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nimetat
Lisateave