Raamatuarvustus “Homo Deus. Homse lühiajalugu”

 

“Homo Deus. Homse lühiajalugu”, on autori Yuval Noah Harari teos, mis andis aimu kuhu inimkond teel on ja mis meid ees ootab. Raamatus tõi ta välja hulganisti mõtlemapanevaid väiteid ja fakte, mida usutakse, aga mis tegelikkuses pole nii.

Esiteks, inimesed on end alati pidanud individuaalseteks, uskudes et neil on üksainus mina ja üksainus sisemine hääl. Tegelikkuses on inimene aga dividuaalne. Me koosneme paljudest eri algoritmidest ja meil puuduvad üksainus mina ja üksainus sisehääl. Teiseks, inimesed on täiesti vabad. Nii see aga pole. Algoritmid sätestavad, et inimesed ei ole vabad. Neid kujundavad geenid ja keskkonnamõjud ning otsuseid langetavad nad kas ettemääratletult või juhuslikult. Vabadusest on asi kaugel. Samuti usuvad inimesed, et tunnevad ise ennast kõige paremini, sest ainult neil endil on ligipääs hinge kõige sügavamatesse soppidesse. Tegelikult oleme aga seal maal, et algoritm teab inimesest paremini, mida ta mõtleb või tunneb. Need väited seavad ka liberalismi küsimärgi alla, sest kui inimesed ei olegi tegelikult nii vabad nagu usutakse, siis ehk peaksid algoritmid inimeste eest valima, sest nemad ei lase end näiteks hetkeemotsioonidest mõjutada ja teevad õigemaid valikuid. 

Kunagi usuti, et tehisintellekt ei küündi kunagi inimesega võrdväärseks, sest see ei suudaks kunagi inimest malemängus võita. 1996 aga võitis IGMi atvuti Deep Blue esmakordselt valitsevat maailmameistrit Garri Kasparovit. 

Samuti andis palju mõtteainet, mis saab siis, kui inimeste keskmine eluiga jätkab hüppeliselt kasvamist, nagu eelmisel sajandil ja saavutatakse surematus. Inimeste lähi- ja töösuhteid ning ka näiteks poliitika muutuksid täielikult. Kui saavutatakse surematus ja tehisintellekti osakaal järjest suureneb, muutub ka inimeste hierarhiline jaotus. Tekib väike täiustatud üli-inimestest koosnev paremik ja suur mass inimesi, kes on kasutud ja keda süsteem väärtustab lihtsalt kui kollektiivi. Raamatust meenub ka üks väide, mis praeguse seisuga paika ei pea. Nimelt ütles autor, et inimkonda ei kimbuta enam kunagi miljoneid inimesi tapvad haiguspuhangud. Küll aga kimbutab meid praegu Covid 19, mis on surmadega miljoni piiri juba ületanud.  

Raamat oli äärmiselt huvitav ja mõtlemapanev. Autor rääkis kõigest väga lihtsalt ja arusaadavalt. Kindlasti loeksin ka teisi tema teoseid.