e-ITSPEA

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Copyleft ehk edasikandumisklausel ehk klausel vaba kasutamise tagamise kohta on  meetod teose vabaks andmiseks tingimusel, et ka kõik sama teose täiendatud või muudetud versioonid jäävad vabadeks. Eesmärgiks on kaitsta kasutaja vabadust. Lihtsustatult võib tarkvara jagada litsentside alusel kaheks: omandvaraks ( proprietary software ) ja avavaraks. Nende kahe kategooria erinevus ei seisne aga rahas. Omandvara võib olla tasuta ning avavara tasuline. Kõikidel vabavaralistel litsentsidel on üks pragmaatiline eesmärk. Nendes on sõnastatud reeglid, mida peavad teised arendajad, võõrast koodi kasutades, järgima. Samuti, kui arendaja kasutab AGPL või GPL litsentsiga komponente, siis ta peab ka oma toote tegema kättesaadavaks sama litsentsi vahendusel. Igal vabavaralisel litsentsil on teatud omadused kasutamise osas. Vastavalt projektile saab arendaja valida kõige sobivama.  FSF ( Free Soft...

  Loe läpi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Tänu tehnoloogia arengule on kultuuri nautimine ja jagamine lihtsam kui kunagi varem. Sellest tulenevalt on aga autoriõiguse seadusandlus autori seisukohalt liikunud vastupidises suunas, muutes tasu saamise kultuuri loomise eest järjest keerulisemaks. Raamatu “The Case of Copyright Reform” puhul olen väga nõus ideega säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel ning vabastada kõik mittekaubanduslik kopeerimine ja kasutamine. Samuti pooldan selgete erandite ja piirangute kehtestamist, et oleks võimalus luua näiteks remikse ja paroodiaid, kasutades olemasolevate teoste osi uuesti.  Küll aga ei nõustu ma, et praeguse patendi pikkuse, autori eluaeg + 70 aastat, peaks muutma 20-ks aastaks. Kui inimene annab välja teose, peaks patent kestma kindlasti ta sur...

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. Näe võrgus hea välja Tänapäeval on internet, näiteks mõni sotsiaalmeedia platform, kohaks, mille põhjal kujuneb inimestel meie kohta esmamulje. Meie profiilid ja postitused käivad meiega kaasas ka päriselus. Positiivse kuvandi loomine ei pruugi aga alati õnnestuda, sest eneseväljendamine piltide ja kirjalike tekstide teel, võib olla keerulisem, kui päriselus inimesega näost- näkku suheldes. Mida me postitame annab teistele aimu millega tegeleme ja mis meid huvitab. Selle juures keelekasutus, õigekiri ja üldiselt stiil näitavad aga meie intellektuaalset taset. Tunnen, et mida vanemaks saan, seda rohkem on tarvis seda kõike jälgida. Eriti nüüd ülikoolis olles, kui väga palju suhtlust toimub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite. Selle all mõtlen näiteks suuri vestlusgruppe, kui ka erinevaid üritusi, mille korraldamise käigus on info edastamiseks vaja erinevates sotsiaalmeedia kanalites postitusi teha....

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.  Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad. Kõige vähem: Inimeste parem elu Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nim...

  Kui veebi kasutuselevõtu järel hakkasid ajalehtede võrguversioonid levima, leidus inimesi, kelle arvates oli paberil ajakirjandus määratud hääbumisele. Seda pole siiani aga juhtunud, sest alati on olnud inimesi, kes eelisatavd lugeda paberil lehti virtuaalsete asemel. Ajalehtede ja ajakirjade kolimine veebi on endaga aga toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi.  Positiivsest küljest on uudised kindlasti kergemini kättesaadavad. Piisab vaid Google´ i otsingumootori kasutamist, kui juba on soovitud artikkel leitud. Samuti, kui ajaleht või ajakiri ilmub kõige tihedamini kord päevas, siis võrguversioonide kaudu saab uudiseid edastada päev läbi. Negatiivsest küljest on võrguajakirjanduse levik aga aidanud kaasa kollase meedia ja libauudiste levikule. Lugejad peavad järjest kriitilisemalt loetut analüüsima, et eristada tõde valest. Kuna infotulv on meeletu, üritatakse intrigeerivate pealkirjadega rahvast lugema meelitada, sest klikkide arv on muutunud olulisemaks kui...

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud). Tuleb arenenud kujul tänapäeva välja: Kaugekõnede valimine ehk kõned välismaale Vanasti ei olnud Eestist välja helistamine sugugi mitte nii lihtne ja iseenesest mõistetav kui tänapäeval, kuid seda siiski tehti. Esiteks puudus paljudes kodudes telefon ja isegi kui oli, sai sellega helistada vaid Eesti piires. Kui oli aga vajadus helistada kaugemale, pidi tellima spetsiaalse kaugekõne. Kui telefon oli olemas sai selle endale kaugejaama helistamise teel ka tellida. Ootamine võis olla aga tundide pikkune. Kui kodus telefoni polnud tuli minna postkontorisse kohale, tellida seal see kõne, maksta, oodata ja lõ...

               Esimese näitena tooksin välja Yik Yak'i. Tegu oli 2013. aastal loodud rakendusega, mis võimaldas kasutajatel anonüümselt postitusi teha. Enim populaarsust kogus Yik Yak USA kolledžites ja ülikoolides ning selle väärtust hinnati 400 miljoni dollarini.  Olukord halvenes, kui ei suudetud enam kontrollida anonüümsusest tulenevaid vihakõnesid, ähvardusi ja küberkiusamist. Sellest tulenevalt oli Yik Yak isegi mõnes ülikoolis keelatud. Samuti sai saatuslikuks suutmatus võimaldada tarbijatele grupisõnumite saatmist, mida aga paljud konkureerivad rakendused võimaldasid. Aastal 2016 vähenesid rakenduse allalaadimised 2015. aastaga võrreldes 76%. 2017 pandi Yik Yak lõplikult kinni. Siit võib järeldada, et ei piisa vaid antud ajahetkel läbilöövast lahendusest, et saavutada kauakestev edu. Samuti peab digitaalne idufirma olema kiire kohaneja ja pidevalt arenev, et ellu jääda.  Firma Doppler Labs tõi 2013 aastal turule juhtmeta mik...