e-ITSPEA

  Vali üks suurematest IT-turvariskidest (võib võtta tekstist, aga võib ka kirjeldada mõnda muud) ja analüüsi seda ajaveebiartiklis. Mida tuleks "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) selle maandamiseks ette võtta? Valisin nuhkvara, sest see tundub olevat kõige keerulisem avastada ning võib endaga kaasa tuua suurt kahju, pettustest identiteedi varguseni. Mitnicki valem: Andmekaitse põhineb kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) korrutisel, mitte summal. Kui üks neist on null või nullilähedane, on seda ka kogutulemus. Olemas peavad olema kõik kolm kaitset: tehnoloogiline, asutuse/inimese enda reeglid ja miks mitte seadused ning koolitus, et isik teaks mille eest end kaitsta, kuidas ja oskaks seda teha. Paljud programmeerijad ja mõned kaubandusettevõtted on välja andnud tooteid, mis on mõeldud nuhkvara eemaldamiseks või blokeerimiseks. Sellised programmid nagu näiteks  PC Tools 'Spyware Doctor,  Lavasofti Ad-Aware SE ja Patrick Kolla...

  Vali üks enda jaoks kõige uudsem tugilahendus ja kirjelda seda ajaveebiartiklis. Dasher Dasher on sisestusmeetod ja arvuti juurdepääsetavuse tööriist, mis võimaldab kasutajatel ilma klaviatuuri kasutamata teksti koostada. Teksti sisestatakse ekraanile osutusseadmega, näiteks hiire, puutetundliku ekraani, jala või peaga juhitavate hiirtega. Kasutaja valib ühe tähe ekraanil kuvatavate hulgast ja osutab sellele talle võimalikul viisil, seejärel kasutab süsteem tõenäosuslikku ennustusmudelit, et ennetada järgmise tekstitüki tõenäolisi tähemärkide kombinatsioone ja annab neile suurema prioriteedi, muutes neid silmatorkavamateks. Süsteem saab oma kogemustest teada, millised tähekombinatsioonid on kõige populaarsemad, ja muudab aja jooksul oma kuvamisprotokolli. Võimalik on kuvada rohkem kui 150 erineva keele tähestikku. Sellised instrumendid võivad olla proteesid puuetega inimestele, kes ei saa kasutada tavalisi klaviatuure või kui nende kasutamine on ebapraktiline. Dasher on tasuta ja...

  Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Kasutatavus veebis Jakob Nielsen on välja toonud 6 kasutatavuse komponenti: õpitavus (kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid), tõhusus (kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud), meeldejäävus (kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud), vead ehk veakindlus (kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada), rahulolu (kui meeldiv kasutajakogemus), kasulikkus (kas objekt teeb seda, mida vaja on). Alustan negatiivse näitega, millega olen kokku puutunud mitmetes internetipoodides, viimasena Farfetchis. Probleem seisneb selles, et kui kerida riideid valides alla ja mõne eseme peale vajutada, et rohke...

Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. BMW ja agiilne mudel 2016 alustas BMW oma IT-strateegia ümberkujundamise protsessi, kuna otsustati loobuda kosemudelist. Üle hakati minema väledale ehk agiilsele mudelile. See mõjutas nende ärimudelit, sest lihtsalt autotootjatest said ka mobiilsuse pakkujad. Agiilne mudel kogus kiiresti populaarsust. See erineb traditsioonilisest kosemudelist selle poolest, et tooted viimistletakse ja lükatakse välja võimalikult kiiresti. Tööprotsess käib nn sprintidena, mitte ei tehta korraga suuri muudatusi. Palju on koosolekuid ja koos töötamist. Agiilsete mudelite eeliseks peetakse tihedat suhtlust kliendiga. Miinuseks aga riski, et formaalne disain ja dokumentatsioon võivad unarusse jääda. Samuti on "suurt pilti" raske tajuda, eriti projekti algfaasis. BMW IT-asepresident Ralf Waltrami sõnul sundisid BMW-d oma IT-lähenemist muutma, uuendused ja muutused laiemal turul ning klientide kasvav...

  Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ( eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus “Kuidas saada häkkeriks” on Eric Steven Raymondi kirjutatud lühike, konkreetne ja mina vormis dokument. See tutvustab kes on häkker, purustab seejuures mõned müüdid ja kirjeldab, mida on vaja selleks, et olla häkker. Kohe alguses oli minu jaoks palju uut infot, sest ma ei ole häkkerikultuuriga absoluutselt kursis. Pean tunnistama, et ka mina pidasin “häkkeriks” inimesi, kes näiteks murravad sisse arvutitesse ega osanud arvata, et tegelikult on “häkker” hoopis midagi muud. Nimelt on sissemurdjatele üldse oma nimetus, milleks on "kräkker" ja kui "häkkerid" teevad asju, siis nemad tegelevad asjade lõhkumisega. Samuti tõi autor punkt-punkti haaval välja, mida siis õieti on vaja, et olla häkker. Sealt oli minu jaoks jällegi uueks infoks näiteks see, et kogu interneti tehniline arendamine püsib vaid vabatahtlikel. Juttu oli ka häkkerlikust suhtumisest. Näiteks...

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht tuntud IT-juhti (võivad olla nii Eestist kui mujalt), kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi ülaltoodud jaotuses (juht, suhtleja, treener...). Mõeldes kahe juhi peale, kes esindavad erinevaid juhtimistüüpe, tulid mulle esimesena pähe Apple'i loojad Steve Jobs ja Steve wozniak. Mõlemad on nii inimese kui ka juhina väga erinevad ja vastandikud. Juhina on nad mõlemad arengumootorid. Lisaks on Steve Jobs kindlasti ka ülemus ning Steve Wozniaki s uhtleja. Steve Jobs Juhina oli ta väga range ja tema jaoks oli põhiline, et tema visioon täide läheks. Sellega sai ta ka väga hästi hakkama. Ta oli väga innovaatiline ja oskas ise neid uuendusi ka ellu viia. Ta oli keeruline isiksus ning seetõttu ei saanud ka kõigiga läbi. Jobs oli oma viisiooni täide viimises peatamatu, teda ei huvitanud teiste arvamused. Steve Wozniak Erinevalt Steve Jobsist hoolib ta rohkem oma alluvatest ja saab nendega ka paremini läb. Ta on hea suhtleja ja eeskujuks teistele. Ta näitab...

  “Homo Deus. Homse lühiajalugu”, on autori Yuval Noah Harari teos, mis andis aimu kuhu inimkond teel on ja mis meid ees ootab. Raamatus tõi ta välja hulganisti mõtlemapanevaid väiteid ja fakte, mida usutakse, aga mis tegelikkuses pole nii. Esiteks, inimesed on end alati pidanud individuaalseteks, uskudes et neil on üksainus mina ja üksainus sisemine hääl. Tegelikkuses on inimene aga dividuaalne. Me koosneme paljudest eri algoritmidest ja meil puuduvad üksainus mina ja üksainus sisehääl. Teiseks, inimesed on täiesti vabad. Nii see aga pole. Algoritmid sätestavad, et inimesed ei ole vabad. Neid kujundavad geenid ja keskkonnamõjud ning otsuseid langetavad nad kas ettemääratletult või juhuslikult. Vabadusest on asi kaugel. Samuti usuvad inimesed, et tunnevad ise ennast kõige paremini, sest ainult neil endil on ligipääs hinge kõige sügavamatesse soppidesse. Tegelikult oleme aga seal maal, et algoritm teab inimesest paremini, mida ta mõtleb või tunneb. Need väited seavad ka liberalismi...

  Selge on see, et prof on väga subjektiivne mõiste ja kas kedagi nimetada profiks või mitte, sõltub suuresti juba otsustaja põhimõtetest ja nägemusest. Siiski on tänapäeval aga kogum omadusi, mille täitumise korral kedagi profiks liigitatakse.  Alustuseks näiteks kutsesertifikaadid. Nende põhjal on kõige lihtsam ja kindlam kellegi pädevust ja taset hinnata. Loomulikult on hulk inimesi, kes on teadmised omandanud iseseisvalt ja on ehk osavamad, kui mõned ülikooli hariduse saanud inimesed. Siiski ei tundu õige kutsuda profiks inimest, kellel poile ühtegi paberit ette näidata.  Kuna IT on ala mis areneb meeletu kiirusega, peab prof olema suuteline nende arengutega kaasas käima. See nõuab pidevat juurdeõppimist. Samuti, et tõesti prof olla, peaks teadmised olema siiski laialdased, mitte piirduma vaid ühe koolis omandatud erialaga. Samuti peaks IT prof mõistma suurt pilti, näiteks kuidas asjad omavahel seotud on ja ehk aitama kaasa ka selle ja teiste seotud valdkondade arengu...

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut? Copyleft ehk edasikandumisklausel ehk klausel vaba kasutamise tagamise kohta on  meetod teose vabaks andmiseks tingimusel, et ka kõik sama teose täiendatud või muudetud versioonid jäävad vabadeks. Eesmärgiks on kaitsta kasutaja vabadust. Lihtsustatult võib tarkvara jagada litsentside alusel kaheks: omandvaraks ( proprietary software ) ja avavaraks. Nende kahe kategooria erinevus ei seisne aga rahas. Omandvara võib olla tasuta ning avavara tasuline. Kõikidel vabavaralistel litsentsidel on üks pragmaatiline eesmärk. Nendes on sõnastatud reeglid, mida peavad teised arendajad, võõrast koodi kasutades, järgima. Samuti, kui arendaja kasutab AGPL või GPL litsentsiga komponente, siis ta peab ka oma toote tegema kättesaadavaks sama litsentsi vahendusel. Igal vabavaralisel litsentsil on teatud omadused kasutamise osas. Vastavalt projektile saab arendaja valida kõige sobivama.  FSF ( Free Soft...

  Loe läpi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis. Tänu tehnoloogia arengule on kultuuri nautimine ja jagamine lihtsam kui kunagi varem. Sellest tulenevalt on aga autoriõiguse seadusandlus autori seisukohalt liikunud vastupidises suunas, muutes tasu saamise kultuuri loomise eest järjest keerulisemaks. Raamatu “The Case of Copyright Reform” puhul olen väga nõus ideega säilitada autoriõigused ärilistel eesmärkidel ning vabastada kõik mittekaubanduslik kopeerimine ja kasutamine. Samuti pooldan selgete erandite ja piirangute kehtestamist, et oleks võimalus luua näiteks remikse ja paroodiaid, kasutades olemasolevate teoste osi uuesti.  Küll aga ei nõustu ma, et praeguse patendi pikkuse, autori eluaeg + 70 aastat, peaks muutma 20-ks aastaks. Kui inimene annab välja teose, peaks patent kestma kindlasti ta sur...

Vali üks Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. Näe võrgus hea välja Tänapäeval on internet, näiteks mõni sotsiaalmeedia platform, kohaks, mille põhjal kujuneb inimestel meie kohta esmamulje. Meie profiilid ja postitused käivad meiega kaasas ka päriselus. Positiivse kuvandi loomine ei pruugi aga alati õnnestuda, sest eneseväljendamine piltide ja kirjalike tekstide teel, võib olla keerulisem, kui päriselus inimesega näost- näkku suheldes. Mida me postitame annab teistele aimu millega tegeleme ja mis meid huvitab. Selle juures keelekasutus, õigekiri ja üldiselt stiil näitavad aga meie intellektuaalset taset. Tunnen, et mida vanemaks saan, seda rohkem on tarvis seda kõike jälgida. Eriti nüüd ülikoolis olles, kui väga palju suhtlust toimub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite. Selle all mõtlen näiteks suuri vestlusgruppe, kui ka erinevaid üritusi, mille korraldamise käigus on info edastamiseks vaja erinevates sotsiaalmeedia kanalites postitusi teha....

Loe Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi (vähemalt) visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013. aastast ning nüüdseks lõpptähtaeg käes - kirjelda ajaveebiartiklis praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Kõige enam: Elujõuline Eesti kultuuriruum Elujõuline Eesti kultuuriruum tähendab, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas. See on hõlpsalt kättesaadav ja väärtuslikum osa on digiteeritud. Loodav tulevane pärand on kohe talletatud ning tagatud on digitaalse pärandi pikaajaline säilimine. Samuti on Eesti keel digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.  Tegu on hästi realiseerunud visioonipunktiga, sest digiarhiiv on Eestil tõesti rikkalik ja e-teenused on eesti keeles kättesaadavad. Kõige vähem: Inimeste parem elu Tervishoid ja sotsiaalteenused on valdkonnad, mis endiselt pole saavutanud soovitud kvaliteeditaset. Puudu on nii finantseeringutest nim...

  Kui veebi kasutuselevõtu järel hakkasid ajalehtede võrguversioonid levima, leidus inimesi, kelle arvates oli paberil ajakirjandus määratud hääbumisele. Seda pole siiani aga juhtunud, sest alati on olnud inimesi, kes eelisatavd lugeda paberil lehti virtuaalsete asemel. Ajalehtede ja ajakirjade kolimine veebi on endaga aga toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi.  Positiivsest küljest on uudised kindlasti kergemini kättesaadavad. Piisab vaid Google´ i otsingumootori kasutamist, kui juba on soovitud artikkel leitud. Samuti, kui ajaleht või ajakiri ilmub kõige tihedamini kord päevas, siis võrguversioonide kaudu saab uudiseid edastada päev läbi. Negatiivsest küljest on võrguajakirjanduse levik aga aidanud kaasa kollase meedia ja libauudiste levikule. Lugejad peavad järjest kriitilisemalt loetut analüüsima, et eristada tõde valest. Kuna infotulv on meeletu, üritatakse intrigeerivate pealkirjadega rahvast lugema meelitada, sest klikkide arv on muutunud olulisemaks kui...

  Kirjelda ajaveebiartiklis kaht erinevat nähtust (tehnoloogiat, praktikat, kommet jne) Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiatega/tavadega või muul põhjusel välja surnud). Tuleb arenenud kujul tänapäeva välja: Kaugekõnede valimine ehk kõned välismaale Vanasti ei olnud Eestist välja helistamine sugugi mitte nii lihtne ja iseenesest mõistetav kui tänapäeval, kuid seda siiski tehti. Esiteks puudus paljudes kodudes telefon ja isegi kui oli, sai sellega helistada vaid Eesti piires. Kui oli aga vajadus helistada kaugemale, pidi tellima spetsiaalse kaugekõne. Kui telefon oli olemas sai selle endale kaugejaama helistamise teel ka tellida. Ootamine võis olla aga tundide pikkune. Kui kodus telefoni polnud tuli minna postkontorisse kohale, tellida seal see kõne, maksta, oodata ja lõ...

               Esimese näitena tooksin välja Yik Yak'i. Tegu oli 2013. aastal loodud rakendusega, mis võimaldas kasutajatel anonüümselt postitusi teha. Enim populaarsust kogus Yik Yak USA kolledžites ja ülikoolides ning selle väärtust hinnati 400 miljoni dollarini.  Olukord halvenes, kui ei suudetud enam kontrollida anonüümsusest tulenevaid vihakõnesid, ähvardusi ja küberkiusamist. Sellest tulenevalt oli Yik Yak isegi mõnes ülikoolis keelatud. Samuti sai saatuslikuks suutmatus võimaldada tarbijatele grupisõnumite saatmist, mida aga paljud konkureerivad rakendused võimaldasid. Aastal 2016 vähenesid rakenduse allalaadimised 2015. aastaga võrreldes 76%. 2017 pandi Yik Yak lõplikult kinni. Siit võib järeldada, et ei piisa vaid antud ajahetkel läbilöövast lahendusest, et saavutada kauakestev edu. Samuti peab digitaalne idufirma olema kiire kohaneja ja pidevalt arenev, et ellu jääda.  Firma Doppler Labs tõi 2013 aastal turule juhtmeta mik...